Konkreetse mõõtmistöö teostamiseks tuleb esmalt läbi mõelda, millist põhimõttelist andurit kasutatakse, mille saab määrata alles peale erinevate tegurite analüüsi. Sest isegi sama füüsikalise suuruse mõõtmiseks on valida erinevate põhimõtetega andureid. Milline andur on sobivam, peate arvestama järgmiste spetsiifiliste küsimustega vastavalt mõõdetava omadustele ja anduri kasutustingimustele: vahemiku suurus; Anduri mahu mõõdetud asukoha nõuded; kas mõõtmismeetod on kontakt või mittekontaktne{0}}; signaali eraldamise meetod, juhtmega või kontaktivaba{1}}mõõtmine; anduri allikas, kodumaine või imporditud, kas hinda saab endale lubada või ise välja töötatud. 6
Pärast ülaltoodud probleemide kaalumist on võimalik kindlaks teha, millist tüüpi andur valida, ja seejärel kaaluda anduri spetsiifilisi jõudlusnäitajaid.
Tundlikkuse valik
Üldiselt, mida suurem on anduri tundlikkus, seda parem on anduri lineaarses vahemikus. Sest ainult kõrge tundlikkuse korral on mõõdetud muutusele vastav väljundsignaali väärtus suhteliselt suur, mis on signaalitöötlusele kasulik. Siiski tuleb märkida, et anduri tundlikkus on kõrge ja ka mõõtmisega mitteseotud väline müra seguneb kergesti ning seda võimendab ka võimendussüsteem, mis mõjutab mõõtmise täpsust. Seetõttu peab anduril endal olema kõrge signaali-/-müra suhe, et minimeerida välismaailmast tulevaid häiresignaale.
Anduri tundlikkus on suunatud. Kui mõõdetav suurus on üks vektor ja selle suunatavus peab olema kõrge, tuleks valida muudes suundades väiksema tundlikkusega andur; kui mõõtesuurus on mitmemõõtmeline vektor, siis mida väiksem on anduri rist-tundlikkus, seda parem.
Sagedusvastuse karakteristikud
Anduri sageduskarakteristiku järgi määratakse mõõdetav sagedusvahemik ja see peab jääma moonutamata lubatavas sagedusvahemikus. Tegelikult on anduri reaktsioonil alati teatud viivitus ja loodetakse, et viiteaeg on võimalikult lühike.
Mida kõrgem on anduri sagedusreaktsioon, seda laiem on mõõdetava signaali sagedusvahemik.
Dünaamilisel mõõtmisel peaksid reageerimisomadused põhinema signaali omadustel (püsiolek-, mööduv, juhuslik jne), et vältida liigseid vigu.
Lineaarne vahemik
Anduri lineaarne vahemik on vahemik, kus väljund on võrdeline sisendiga. Teoreetiliselt jääb tundlikkus selles vahemikus konstantseks. Mida laiem on anduri lineaarne ulatus, seda suurem on selle ulatus ja see võib tagada teatud mõõtmistäpsuse. Anduri valimisel sõltub anduri tüübi määramisel esmalt sellest, kas selle ulatus vastab nõuetele.
Kuid tegelikult ei saa ükski andur tagada absoluutset lineaarsust ja ka selle lineaarsus on suhteline. Kui nõutav mõõtetäpsus on teatud vahemikus suhteliselt madal, võib väiksema mittelineaarse veaga andurit pidada ligikaudselt lineaarseks, mis muudab mõõtmise väga mugavaks.
stabiilsus
Anduri võimet teatud aja jooksul oma jõudlust säilitada nimetatakse stabiilsuseks. Lisaks anduri enda struktuurile on sensori pikaajalist stabiilsust{0}}mõjutavateks teguriteks peamiselt anduri kasutuskeskkond. Seega, et andur oleks hea stabiilsusega, peab anduril olema tugev keskkonnaga kohanemisvõime.
Enne anduri valimist tuleks uurida kasutuskeskkonda ning vastavalt konkreetsele kasutuskeskkonnale valida sobiv andur või võtta kasutusele vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks.
Anduri stabiilsusel on kvantitatiivsed näitajad. Pärast kasutusperioodi tuleb see enne kasutamist uuesti{0}}kalibreerida, et teha kindlaks, kas anduri jõudlus on muutunud.
Mõnel juhul, kui andurit on vaja pikka aega kasutada, kuid seda ei saa kergesti asendada või kalibreerida, on valitud anduril rangemad stabiilsusnõuded ja see peab taluma pikka aega.
täpsus
Täpsus on anduri oluline jõudlusindeks ja see on oluline lüli, mis on seotud kogu mõõtesüsteemi mõõtmistäpsusega. Mida suurem on anduri täpsus, seda kallim see on. Seetõttu peab anduri täpsus vastama ainult kogu mõõtesüsteemi täpsusnõuetele ning seda ei ole vaja valida liiga kõrgeks. See annab võimaluse valida paljude samale mõõtmiseesmärgile vastavate andurite hulgast odavam ja lihtsam sensor Atlase õhukompressori lisaseade.
Kui mõõtmise eesmärgiks on kvalitatiivne analüüs, saab valida suure korratavusega anduri ning kõrge absoluutväärtuse täpsusega anduri kasutamine ei ole kohane; kui tegemist on kvantitatiivse analüüsiga, siis on vaja saada täpsed mõõteväärtused ning valida on vaja nõuetele vastava täpsusastmega andur.
Mõnel erijuhtumil, kui sobivat andurit ei saa valida, on vaja andur ise välja töötada ja valmistada. Isetehtud{0}}anduri jõudlus peaks vastama kasutusnõuetele
